''Tommy ja Kribu krimikad: Sünged Saladused'' Lena Lilleste

Mina lugesin Tommy ja Kribu krimikat. Selle nimi on ''Sünged Saladused''. Selle autor on Lena Lilleste. Selle raamatu peategelased on Tommy ja Kribu. Seal on juttu sellest ,et Tommy kavatseb oma tüdruk sõbra maha jätta , et teise tüdrukuga käima hakkata. Tommy ei julge oma tüdruksõpra maha jätta . Lõppuks saadab ta oma tüdrukule SMS-iga kirja ,et ma ei taha enam sinuga käia ,sest mul on teine tüdruk. See tüdruk hakkab Tommyle kirju saatma et, teada saada selle teise tüdruku nime . Nende kooli tuleb ka uus õpetaja , kes tundub Tommyle ja Kribule tore õpetaja , aga lõppuks saavad nad teada ,et ta on üks suur väljapressja.

Klassi Jõulupidu

Eile oli meie klassil oma jõulupidu. Pidu algas sellega, et me läksime Caroli isa juurde. Alguses pidime natuke õuega tutvuma ja siis saime minna mingisse pisikesse majja. Seal saime süüa suppi, juua glögi ja süüa sooja õuna jäätisega. Me pidime nii kaua olema õues kuni õpetaja koolist tagasi jõudis. Seal saime mängida ka Caroli väikse venna Ottoga. Me saime seal sõita Mingi saaniga(Mootorsaaniga vist). Süüa saime ise toodud sööki, milleks olid puuviljad ja rämpstoit. Enne söömist pidime me kingitused ära peitma. Enne kui me kinke otsima hakkasime mängisime minu ja Julia mängu. Siis saime otsid oma kingid ülesse. Peaaegu kõik tüdrukud said omale kõrvarõngad. Carol sai ühe Hello Kitty raamatu. Mina tegin kingi Margusele ja selleks oli vampiiride raamat. Mina sain omale kõrvarõngad. Kõige esimesena läks ära õp. Jaana .Pidu möödus väga rahulikult.

Tuisune Puhkepäev

Neljapäeval 9. detsembril hakkas kõva tuisk. Ööl vastu reedet lõi välku ja müristas ja oli väga külm ja tuuline. Neljapäeval lükkati tee meie põllu peale, sest õige tee oli kinni(see oli väga künkaline , sest see tehti otse künnivagude peale). Öösel kella 23 ajal läks meil elekter ka ära(Meie mägasime siis ,aga me saime selle teada siis , kui hommikul ärkasime ning üks raadio mis meil oli see oli seisma jäänud ning sealt nägime ,et meil läks elekter ära kella 23 ajal) . Reede hommikul kell 7.00 helistas mu ema õpetajale ja ütles , et ma ei saa kooli tulla , sest meil on teeotsani rinnuni lumi. Mõni minut hiljem tuli ema ja ütles ,et õpetaja ütles ,et kooli ei toimu täna ,sest vallavanem oli saatnud õpetajale sõnumi ,et kool jääb ära. Kell 8.00 tuli mu onu meie juurde ning ta ütles, et suure tee peal on lumi puusadeni, ta ütles veel ,et tal on vere maitse suus ,sest nii kõva tuisk. Reedel ei läinud meie majast ühtegi autot mööda , ühtegi bussi ka ei läinud. Vahepeal jäi meie teeotsa kinni ka trakor . Reede õhtul jäi meie maja juurde kinni Eesti Energia auto. Eesti Energia auto sai lahti kella 6 ajal , sest talle tuli appi kaks sahka ja üks kopp. Üks sahk lükkas lumehange otse meie teeotsa. Laupäeval oli meil juba tihedam liiklus , sest algul jäi meie teeotsa üks auto kinni tema järel veel 4 ja siis veel 3 veel. Kui osad inimesed tahtsid minna poodi siis pidid nad sinna minema jala. Isegi õpetaja Sirje Rebane läks jala poodi ja ta tegi meist pilti kuidas me teed röökisime. Kuna tee läks mööda meie künni põldu jäid kõik autod , mis proovisid läbi saada jäid kinni. Meie põllu peale jäi kinni ka Katrini isa oma väikese bussiga. Pärast poole nägin ma veel Katrinit ja Kristiinat. Mu ema ja mu onu röökisid meie teed, kui tuli jälle üks sahk ja lükkas meie teeotsa kinni, sellepeale sai mu onu väga vihasesk, sest nemad kühveldavad teed puhtak ,aga siis tuleb üks sahk ja lükkab meie teeotsa täis. Mu isa oli sel ajal Soomes ega tea midagi sellest tormist. Meie juurde jäi kinni ka palju autosid pühapäeval . Pühapäeval lükkati õnneks õige tee ka lahti. Pühapäeval nägin lisaks autodele ka õpetaja Margitit , õpetaja Jaanat ja Piretit vist. Mu onu sai koju alles laupäeva õhtul . Täna hommikul oli natuke tuuline, aga nüüd paistab päike.

Näomaalingud

VAATA SIIT

Orvate jõulu seiklused

Me käisime täna vaatamas ühte lasteetendust. Seal oli kaks oravat, üks hiirepoiss, ülbe lind, jõuluvana ja ants.Need oravad olid tüdrukud. Nad tegid palju tööd ning olid väga tublid. Ants käis sellel ajal, kui oravad metsas mängisid nende juures ja võttis nende talvevarud endaga kaasa. Oravad küsisid abi ülbe linnu käest kes uhkeldas oma kottiga. Üks kes neid natuke aitas oli hiirepoiss. Ta tõi oravatele tammetõru kohvi ja siis mingit toitu ka. Lõppuks tuli jõuluvana nende juurde. Jõuluvana andis neile kingiks Pihlaka marju ning pähkleid. Lõppus tahtis see poiss oravatele nende talvevarud tagasi anda.

Taskuraha

Minu arust on taskuraha raha milla saan emalt või isalt. Kui mina taskuraha saan siis enamasti ma kohe seda ära ei raiska. Ise ma midagi eriti vajalikku oma taskuraha eest ei osta nt riideid jms. Mina saan oma taskuraha ema või isa käest. Mõni kord, kui ma saan palju häid hindeid ühel päeval siis ikka saan natuke rohkem raha kui tavaliselt. Ma usun ,et siis kui euro tuleb siis saan ma kuus umbes 9 eurot ehk 150 kr(täpsemalt 150 kr=9,59 eurot). Taskuraha eest ostan igasuguseid maiustusi.

Vaheaeg

Mida tegin arvutis?
Mängisin, olin orkutis, facebookis, gmailis, youtubes ja hotis.
Mida meisterdasin?
Ma ei meisterdanud midagi
Kas puhkasid välja?
Ma ei puhanud välja.

Luuletus

Perekonnad

Perekonnad meil ägedad:
Pähklid , Onklid ning Paumannid,
Järved ,Keirid ,Lichfeldtid,
Pärnametsad ning Raudlad ka.

Ärgem unustagem Kutsõnit,
Kongit ning Nõlvakut.
Üks kõige tähtsam jäänd
tema on õpetaja Jaana.

Ketlin Raudla

Super pinginaaber ta ,
lühike ikka ka .
Parim on ja selleks jääb :
KETLIN RAUDLA

Mordva Vabariik

Riigi keeled on ersa, mokša ja vene keel. Selle pealinn on Saraska. Lippu värvid on samad, mis vene lippul ,kuid teises järje korras. Mordva riigipea on Nikolai Ivanovitš Merkuškin . Ta on sündinud 5. veebruaril aastal 1951 Mordvas. Mordva riigipea on ta aastast 1995.

Torevant

Torevants on elevant kelle kehal on toredate asjade nimekiri. Torevants elab Torekülas, Toremajas. Kord läks ta mänguhoos kogemata kuhugile võõrasse külla. Seda, et ta pole enam kodukülas märkas ta alles siis, kui põrkas teise elevandiga kokku. Siis, kui ta märkas ,et ta pole enam kodus hakkas ta kõva häälega nutma. Teine elevant hakkas teda kohe lohutama ja lõpuks küsis Torevant teiselt, et:,, mis su nimi on?'' teine vastas :,,Mina olen Punavant'' ja see peale ütle Torevant:,,Näha on jah''. Puna vant oli üleni punane ning küla kuhu vant oli sattunud oli Punaküla ,kus olid kõik asjad punased. Kui väljas oli juba pime kutsus Punavant Torevandi enda juurde. Kui nad kohale jõutsid siis vant imestas ,et kas kõik asjad siin on punased?Süüa said nad punaseid õunu,punast tomatit ja pealeselle ka punaseid kartuleid. Torevant oli Punavandi juures olnud juba kolm aastat kui ta lõpuks ära tüdines punasest ja hakkas koju minema. Punavant ütles seepeale et tema tahab ka kaasa tulla. Ja nii läksid nad ka koos Torekülla.
Ja nad elavad õnnelikult elu lõpuni.

Palju Õnne Sügis!

Täna kell 06.09 hakkas sügis. Meie kool tegi sügisele kingiks kaheksa etendust. Meie pidime tegema etenduse kartuli korjamisest. Hiljem tegime meie oma toodud asjadega näituse ja sõime neid, mida süüa sai. Kompotid ja hoidised tuli tuua esmaspäeval. Teisipäeval tuli tuua juur- või puuvili(laheda kujuga ikka). Kolmapäeval võis, aga ei pidanud tooma seeni. Neljapäeval ehk täna tuli tuua lillekimp või lehekimp. Mina tõin kartulid(kaks), kirsi kompotti ja lehekimbu.

Klassiõhtu

Meil oli neljapäeval klassiõhtu. Klassiõhtul tegime esimese asjana maastiku mängu. Kui me mängitud saime hakkasime me sööma. Maastiku mängu tegime me Ketliniga. Maastiku mängul oli ühel punktil Birgiti viktoriin. Meie Julia, Ketlini ja Reginaga tegime näitendit. Me jäime klassiõhtul kooli ööseks ja ööbisime klassis. Hommikuks pidi iga üks ise hommikusöögi kaasa võtma. Me ärkasime üsna vara. Enne kui tundi läksime pidime me kooli juures jalutama.

Reisist

Inglismaa

Me käisime kohtumas viimasel Com. projekti kohtumisel koos õpetajate,Ketlini, Kärdi, Katrini, Birgiti ja Juliaga Inglismaal ning Taanis.
Me ööbisime ühes Inglismaa hotellis. see oli tore reis, sest me käisime paljudes linnades. Näiteks Darlingtonis, Whitbys ja Yorgis. Taanis peatusime Kopenhaagenis, sest seal oli lennujaam, kust pidime minema teise lennuki peale. InglismaaHotellitoas oli tore , sest seal oli väga palju lahetaid asju.
Inglismaale haklkasime minema kell pool neli öösel, sest me läksime kõige varasema lennuki peale. Me saime kodust bussibeale minna millega läksime ,aga mina tahtsin ,et ema mu ära viiks.
Kõige enam meeldis mulle käija Whitbys . See linn asub mere ääres. Seal oli väga palju poode ja kohe kui me mõnda nägime läksime sisse ja tulime välja paljude asjadega. Seal arvasid kajakad, et tahame hirmsasti riideid osta, sest nad tegid oma häda meie kohal. Lõpuks pidimegi õpetajale uue kleidi ostma, sest õpetaja kleit oli nii rikutud. Õpetaja sai omale ülikena kleidi see oli must ja roosade mummudega. Whitbys käisime ka ühes kohvikus, kus me tellisime kanaburgerit. See burger oli väga hea, aga ka imelik sest seal vahel oli suur kana liha tükk. Magus toidukt tellisime sokolaadi kooki koos jäätisega.
Lisaks käisime me linnas , mille järgi sai New York oma nime ehk käisime Yorgis. New York ehitati, sest rikkastel inimestel polnud kuskil enam töötada .
Yorgis käisime me raudtee muuseumis. Hiljem käisime me poodides. seal oli tore , sest muuseumis saime käia rongide sees. Sealsed rongid olid ligi sada aastat vanad.
Inglismaa koolides olid meie koolidega võrreldes palju imelikumad. Seal oli ümber kooli aed ja katusel oli ühes koolis taimed. Vihma ei sadanud seal üldse ja udu polnud ka üldse. Ja seal oli juba mai kuus 36 kraadi sooja. Me käisime ka ühes mägises kohas juustu tehases. Seal sõime vist kuus jäätist ära. Seal oli söök väga halva maitsega, näiteks makaronid olid magusad ja kuivad.
Hea ,et ültse sinna reisile sain. See oli väga tore reis.

Juturaamatud

Mina lugesin suvel raamatuid.
Üks mis mulle meeldis oli ,,Kui
veel telekat ei olnud''. Seal
algasid kõik peatükkid ühtmoodi:
Kui veel telekat ei olnud...... . See
oli ju Vana aja kohta. Mulle
meeldis see raamat väga.

1 ja 2 september

Eile oli esimene september ja uue kooliaasta algus . Meie klassijuhatajat ehk õpeteja Jaanat polnud koolis. õpetajat asendas Ene Turro. Meile tuli uus inglis keele õpetaja. ta nimi on Ene Read. Meie kooli tuli veel üks õpetaja . Tema nimi on Janika Lauri. Esimesse klassi tulid ühed Ketlini väikesed sugulased. Ketlin kutsub neid sirtsuteks. Teisel septembril oli tavaline koolipäev. Meil oli esimene tund koos uue inglis keele õpetajaga . See oli väga tore tund , sest ta küsis tunni alguses ,et kas ta peab eesti- või inglis keeles rääkima. Matemaatika tunnis tegime me ühe suure lehe värviliselt oma kooliga seoses soovidega täis. Kuntsti tunnid on meil nüüd koos õpetaja Riina Orgusega . Täna tegime kuntsti tunni saalis ja me joonistasime tapeedile oma suvest midagi. Mina joonistasin temperatuurikraadi ja päikese loojangu. Ketlin joonistas merd ja liivaranda. Julia joonistas oma õe, kes pani vaarikaid omale näpuotsa. Ketlin joonistas päikse ka ja see naeratas. See oli väga lahe kooliaasta algus.

Jutt Inglismaal käigust

22. Mail

22.mail käisime me Whitbys. See on mere äärne linnake. Seal käisime me restoranis mille nimi on Fish And Chips. Seal olid väga maitsvad söögid. Enne ära minekut anti meile veidi aega ,et saaks kas või natukene shoppata. Kuna kajakad tegid oma häda just meie kohal pidime ka õpetaja Jaanale uue kleidi ostma(See kleit on väga ilus).

23. Mail

23. mail käisime me Yorgis. Seal käisime me Raudteemuuseumis. Seal oli väga palju ronge erinevatest aegadest. Samas muuseumis oli ka väike lõbustus park ,kus kõik asjad maksid £1.50 .
Meie lõuna oli ka seal muuseumis.

Inglismaale

Homme varahommikul läheme me bussiga Tallinna. Sealt lendame lennukiga Taani. Taanis ootame 4 tundi lennukit. Taanist läheme Inglismaale ja seal ootame kuni poola kool tuleb ja siis viiakse meid hotelli. Inglismaal oleme nädal aega ehk 7 päeva.

Laused

Oskar on osav. Reili riimib ridasi. Taavi toob toitu. Kristi koob kampsunit. Jaan jookseb. Triin tassib traate. Teele tikib. Heli heegeldab. Kelli kelgutab. Sass suusatab.

Talv 2010

Mu onu ehitas aia ,aga sahk lükkas
selle kohe koos lumega puruks.
Koolibuss jäi peaaegu kogu aeg
kinni. Eesti sai endale uue praami.
Talvel kukkus lennuk Peipsi järve.
Lennukit oli raske sealt liigutada,
sest lumi hoidis lennukit piisavalt
kõvasti kinni ja selle pärast ei
saaduki seda lennukit kergesti kätte.
Talvel oli väga külm ja väga palju
lund. Teed olid autode jaoks väga
ohtlikud ,sest need olid väga libedad.
See talv ei olnud õnneks nii külm,
kui eelmine talv. Ja sellel aastal ei
olnud ültse kõva tuisku. Kõik
praamid Eestin ei liikunud ,sest
temperatuuroli nii madal ja vesi
oli väga jääs. See aasta me autoga
üle mere ei läinud , kuna siis kui
me Hiiumaale tahtsime minna oli
jää ni õhuke ,et jää peale meid ei
lubatud. Kui me Hiiumaal olime
tehtsin ma üle jää Saare maale
minna ,aga kui minema hakkasin
mõtlesin ,et jää on vist liiga õhuke.
Õnneks sellel talvel ei olnus palju
õnnetusi. See oli lahe talv!

Selle nädala kokkuvõte

See nädal olen kõik kodused tööd ilusti ära õppinud ja asjad on olnud kaasas. Kõik hinded on olnud head. Sellel nädalal tõstsime me minu tuba ümber (kodus). Me õppisime koolis liit ja liht lauseid. Matemaatikas õppisime murde. Loodus õpetuses inimeseja teiste elus olendite kohta. Ühiskonna õpetust pole me veel sellel nädalal teinud. Teisipäeval olime me õues ja riisusime viienda tunni ajal. Sellel nädalal sadas meil väga palju vihma ,ühe korra sada ka rahet. Täna öösel sadas meil lörtsi ka. Mulle see nädal meeldis.

Inglismaa

Inglismaa rahvuslill on roos(punane,valge).Kaitsepühak on Püha Jüri.Inglismaa vapp on punane ja seal peal on kolm kollast lõvi.Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.Inglismaa on Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaa— nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem.Inglismaal on on maismaapiir põhjas Šotimaa ning läänes Walesiga.Inglismaa Pindala: 130 281 km².Inglismaa on oma nime saanud germaani hõimu anglite järgi.Anglid asusid teiste germaani hõimude seas praeguse Inglismaa alale 5. sajandil ning rajasid seal kolm kuningriiki.Inglismaa deviis on "Jumal ja minu õigus".Inglismaa rahvuspill on torupill.

Kokkuv]te n'dalast

Sellel n'dalal ]pisime loodus ]petuses inimese v'lis ehituse kohta. Kolmap'eval tegime me inglis keele ]ues. K'sit;;s me heegeldasime kaks t;;d. Matemaatikas ]pisime me murde.
Eesti keeles on olnud meil v'ga lugemis rikkas n'dal. Sellel n'dalal tuli mul isa Soomest koju.
T'psemalt ]ppisime me loodus ]petuses inimese meeli-, hingamist-, seesimist-, eritust- ja suguelundkondi. Kehalises oleme sel n'dalal v'ga palju jooksnud. M]ned lapsed meie klassist tahtsid saali. Mina olin ka nend ehulgas.

ahvi kostüüm

"Kavalpea"

Mina loen raamatut mille nimi on "Kavalpea". Siin on juttu ühest tüdrukust kelle nimi on Mimi. Mimil on kaks venda. Mina soovitan seda teistele sest see on põnev ja sellepärast ,et see on vana raamat. Mimi ühe venna nimi on Valentin ja teine Tedi. SEE ON VÄGA ÄGE JA LÜHIKE RAAMAT.

Vaheaeg

Enamasti olin ma koolivaheajal oma vennaga toas ja vaatasin telekat. Minu vaheaeg oli suhteliselt väga igav.

Kui Adrian minu juures käis ,siis oli tal kõht tühi ja ta tahtis prae saia. Nii siis hakkas ta ka neid tegema . Ta tahtis sajade sisse kaneeli ka panna aga ,kui ta seda tegi läks munade sisse liiga palju kaneeli. Ja nii sõimegi kaneeli saia.

Vaheajal käisime me perega aqva-s ujumas ja ,kui me ujulasse jõutsime ütles mu vend ,et tema ei lähe vette ,aga pärast ,kui pidime hakkama ära minema ütles ta ,et tema ei taha ära.

Mulle jääb sellest vaheajast meelde kuidas me Adrianniga saiiu küpsetasime.
Ma oleksin tahtnud olla oma isaga rohkem koos.
Loodan ,et õppin sel veerandil hästi.

Emakeelepäev / Kogunemine

EMAKEELEPÄEV 14.03:
14. märtsil on emakeelepäev. Kristjan Jaak Peterson on ka sündinud 14. märtsil. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeva tähistatakse nüüd emakeelepäeva nime all. Emakeelepäev sai üleriiklikuks 1999 aastal.

KOGUNEMINE 15.03:
Meie tegime kogunemisel näidentit " Hiire väimees". Seda näidentit tegid ka esimese klassi lapsed.
9 ja 8 klass tegid näidentit "Kaval-Ants ja vanapagan". Teine klass tegi näidentit "Väike Peeter ja Suur Peeter".

Minu lihased.

Siin on näha inimese lihaseid.

Suur sündmus!

Elas kord üks jänes, kellele meeldis sport. Ta elas urus, mis oli suusamäe all. Ühel aasta tundis jänes, et ta kodu värises. Ta läks vaatama, mis toimus. Ta vaatas ja nägi, et maja kõrval põld oli inimesi täis. Jänkukene läks mäele hakkas rahvas karjuma : "Kristiina tuleb, Kristiina tuleb".
Jänes nägi, et rahval oli õigus ja Kristiina jõudiski mäele ... Kristiina nägi jänest kohe ja peatus ta otsemaid ja viis jänese mäest alla. Mitu nädalat hiljem oli jänes nõrgem ja paksem. Ta otsustas ka suusatama hakkata. Kuid jänesel oli väike mure : tal polnud suuski. siis otsustas ta soppama minna, et omale suusad ja suusa varustuse osta. Ta arvas, et varustus peab olema soe! Kui ta poodi jõudis nägi ta, et on otsas ja nii läks ta teise poodi minna. Sealt sai ta kogu varustuse. Edasi läks ta söögi poodi minna,et omale näksimist osta. Poe juurde jõudes nägi ta, et tal pole enam raha. Ta otsustas minna ja naabrilt süüa laenata. Naaber polnud nõus ja saatis jänese minema. Jänes läks teise naabri juurde ja palus temalt kuid ka teine naaber polnud nõus oma toitu seistele andma. Jänes otsustas raha teenida tööd tehes ,nii hakkaski ta tööd otsima. Mitte keegi polnud nõus teda tööle võtma. Jänes jõudis koju mõtles ta, et miks mitte minna trenni. Ta treenis 4 ööpäeva ja lõppuks kiitis ta treener teda ja ütles : " Sina lähed olümpiamängudele. Jänes võitis olümpiamängud ja sai palju raha ja ostis raha eest endale süüa . Ta sai suurepäraseks emaks ja kui tal vaba aega on siis suusatab ta praegugi!

Mitmed aastad hiljem on jänesel 2 last. Jänes rääkis lastele oma võistlusest ja lapsed mõtlesid ka hakata suusatama. Lapsed rääkisid oma otsusest ka oma kehalise õpetajale. Õpetaja rõõmustas ja ütles :" Aga sel juhul tulge trenni!". Jänes rõõmustas, et ta lapsed hakkavad treenima. Jänes läks hüpeldes poodi ja ostis mõlemale lapsele suusad. Lapsed olid õnnelikud, et ema neile suusad ostis. Lapses läksid ja viisid oma suusad kehalise õpetaja juurde. Lapsed õppisid nii hästi, et neid lubati tööõpetuse ajal trenni. Nad läksid olümpiamängudele ja võitsid kaks kuldmedalit, mis ripuvad nüüd nende voodite kõrval.

Pranglimine

Minu võistluse tulemus on 2053.
Minu treenig juhukolmevõistluse parim tulemus on 1918.

Meie pere pannkoogi tegemine

Meie peres teeb pannkooke isa.
Ta teeb hästi maitsvaid ja
õhukesi. Vahepeal viskab ta
õhku ja püüab siis kinni. ta
ütleb et siis on neil parem maitse.
Ja tal on õigus. Mulle maitsevad ka
vanavanaema pannkoogid. Need
on aga hopiski soolased ja paksud.
Isa pannkookidele paneme me moosi
aga soolastele veel juurde soola.